Category: Eesti

Reading Time: 5 minutes

Autor: Priit Lumi, Elsavie tegevjuht

Kas oled kunagi mõelnud, kui vanaks sa tahaksid elada? Ja milline on sinu elu ja tervis näiteks 10 või 20 aasta pärast?

Siin on sulle üks perspektiiv – Kui elad 90 aastaseks, on sinu elus kokku 4680 nädalat. 

Kas seda tundub palju? Vähe?

Keskmise eestlase eluiga on meestel 74,4 ja naistel 82,8. Sellest tervena elavad mehed keskmiselt 54 ja naised 57 eluaastat. Ehk siis elu viimased 20-25 aastat vaevab enamikku inimesi mõni krooniline haigus, mille tõttu on nende elu suuremal või vähemal määral piiratud.

Miks me haigeks jääme?

Heaoluühiskonna krooniliste haiguste osakaal suureneb maailma elanikkonna seas igal aastal, mille suurimateks põhjuseks on mitte-tervislik toitumine ja elustiil. “Populaarseimad” elustiili haigused on ülekaalulisus, erinevad allergiad, kroonilised seedetrakti hädad ja südameprobleemid.

Põhjuseid tänapäeva elustiili- ja toitumisvalikutes on mitmeid – toitu on külluses ning selle hankimiseks ei ole vaja ennast palju liigutada. Samas on tarbitav toit tihti kaloriterohke, aga toitainete vaene. Lisaks on elu kiire ja stressirohke ning on raske selles infokülluses teha õigeid valikuid, mida peaks tarbima ja mida mitte. 

Samal ajal aga see tervisepank, mis meile sünniga kaasa on antud, tühjeneb tasapisi, ning kui sinna pole järjepidevalt investeeritud, hakkavad erinevad tervisehädad endast märku andma. 

Panus, mida tervisesse tuleb iga päev, nädal, kuu ja aasta anda, on ju tegelikult lihtne – söö tervislikku toitu, liigu regulaarselt, maga piisavalt ja vähenda stressi. Ja seda vähemalt 80% ajast. Kõlab lihtsalt, aga kuidas seda teha? Ja kuidas ennast veenda, et see ikkagi on vajalik?

Oma tervisest võiks mõelda nagu investeerimisest – sõltumata sellest kas panustad pensionifondi II või III sambasse, või väärismetallidesse ja krüptosse, parem on alustada varem. Kuid selle investeeringu tulu avaldub igapäevaselt sinu enesetundes ja produktiivsuses.

Maailma Terviseorganisatsioon defineerib tervist kui “täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mitte ainult haiguse puudumine.” Hetkel on Läänes domineeriv arusaam, et igal haigusel on konkreetne põhjus, diagnoos ja ravim. Tegelikult tegeleb tervishoiusüsteem hetkel lõviosas haiguste manageerimise ja sümptomite ravimisega, mitte ennetuse või probleemi juurpõhjusteni jõudmisega. 

Kuid mis saaks siis, kui igaüks võtaks ise vastutuse oma tervise ja heaolu eest, ning tegeleks ennetuse ja juurpõhjustega, mitte ainult tagajärgedega? 

Kuidas muuta senist mõtteviisi tervisest?

Esmalt pakun ühe vaatenurga, kuidas tervisest mõelda. 

1968. aastal toimus inimkonna jaoks üks suur perspektiivi muudatus – Apollo missioonil tehtud esimesel fotol Maast nägime oma planeeti ja ennast esmakordselt osana millestki väga suurest. Olime tiivustatud ja inspireeritud. Maailm tundis end kõikvõimsana ja ühe eesmärgi suunal liikuvat.

Nüüd on aeg uueks perspektiiviks – seekord iseenese sügavustesse. 

Kellega koos me elame?

“Rohkem, kui silmaga nähtavaid organisme, on meie sees ja ümber neid, keda mikroskoobita näha ei saa. Me mitte ainult ei ela koos mikroobidega, vaid pakume neile oma olemasoluga ka sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd.” Mina, Superorganism – näitus Eesti Tervishoiumuuseumis

Inimese organismis elab baktereid peaaegu sama palju, kui on keha enda rakke – kaalult moodustavad nad kokku umbes 1-2 kg. Bakteritele lisanduvad veel viirused ja pärmseened. 

Mikroorganisme leidub inimese organismis pea kõikjal: neid on nahal, suus, hingamis- ja suguteedes ning arvatakse, et isegi varasemalt steriilseks organiks peetud ajus. Kõige rohkem mikroobe elab siiski meie seedetraktis, täpsemalt jämesoole lõpuosas.

Nüüd jõuamegi võlusõnani – mikrobioom – see on kõigi inimkehas olevate mikroorganismide ökosüsteem. 99% kõikidest inimkeha bakteritest elavad meie soolestikus ning moodustavad kõhu mikrobioomi.

Miks on mikrobioom oluline?

Mikrobioomi uurimine on üks uusimaid teaduse suundi, mis annab igal aastal ainest üha rohkemateks teadustöödeks. Eesti teadlased on mikrobioomi uurinud juba üle 20 aasta ning kõhubaktereid uurides on leitud, et kõhu mikrobioom on äärmiselt lai kogukond mikroorganisme, mis elavad meie sees tasakaalus ja harmoonias. Igaühel neist on oma eesmärk. Ja iga inimese mikrobioom on unikaalne nagu sõrmejälg.

Kõik uuringud näitavad aga üht – kõhu mikrobioomi võib nimetada meie tervise juhtimiskeskuseks. Miks?

Sest tasakaalus ja hästi töötav mikrobioom toetab peaaegu kõiki meie tervise osasid –  immuunsüsteemi, seedimist, ainevahetust, vaimset tervist, hormoonide tasakaalu, geenide ekspresseerumist ja meie tajusid. Isegi 90% õnnehormoonist ehk serotoniinist sünteesitakse just soolestikus!

Kui aga mikrobioomi tasakaal on häiritud ja halvad bakterid on saanud võimust heade üle, annab see tunda ka meie enesetundes ning võib põhjustada mitmeid füüsilise ja vaimse tervise hädasid.

Milline on sinu mikrobioomi olukord?

Täna on igaühel võimalik oma mikrobioomi testida. Eesti teadlaste poolt välja töötatud mikrobioomi testi Gut Secrets^TM komplekt on mugavalt koju tellitav. Pärast kodust väljaheite proovi võtmist tuleb see saata laborisse, kus seda hakatakse uurima. 

2-4 nädala pärast saad oma e-mailile põhjaliku mikrobioomi uuringu raporti, kus on täpselt ära toodud, milliseid baktereid avastati, milline on nende kogus võrreldes keskmiste tulemustega ning soovitused, kuidas oma bakterite kooslust tervislikumaks muuta.

Kuidas hoolitseda oma kõhubakterite eest?

Kunagi arvati, et kõik bakterid on pahad ning nendega tuleb võidelda. Võib öelda, et selle sõja me võitsime ning laialdaselt kasutatavad antibiootikumid tapavad suure osa baktereid. Kahjuks aga hävitavad nad ära ka head bakterid.

Et kasvatada oma kõhus rohkem häid baktereid ning hoida kontrolli all halbade bakterite kogust, tuleb aga teada, millega häid baktereid toita.

Nagu sinagi, soovivad bakterid süüa ning parim söök on neile kiudained. Just seepärast võiks kõik kiudainetega seonduv sullegi korda minna, sest nende abil hoiad sa oma kõhuelanikud õnnelikena ning kui neil on hea olla, pakatad ka sina tervisest ja heaolust.

Kiudaineid aga leidub vaid taimses toidus ning kahjuks on eestlaste toidulaud kaldu just loomse toidu ja magusa poole:

TAI 2020 uuring 

Uuringute järgi tarbivad eestlased koguni pea kaks korda vähem kiudaineid, kui oleks piisav. Kui täiskasvanu päevane kiudainete vajadus on naistel vähemalt 25 grammi ja meestel 35 grammi, siis tegelikult on keskmine tarbimine 20 grammi päevas.

Eestlased pole selle murega üksi – kõikides arenenud riikides on olukord suuresti sama.

Miks just kiudained?

Nagu varasemalt mainitud, kiudained on kõhubakterite toit. Tänu sellele, et kiudained on raskemini lagundatavad, on neil võimalik jõuda jämesoolde, kus nad saavad olla pidusöögiks sealsetele mikroorganismidele.

Mida kiudained meile annavad?

Kiudainetel on palju häid omadusi:

• Aitavad hoida kõhuelustiku mitmekesisena ning seeläbi kogu tervise korras.
• Aitavad alandada vererõhku.
• Aitavad normaalsena hoida vere glükoositaset.
• Aitavad vähendada ülekaalulisuse, soolevähi ja II tüüpi diabeedi riski.
• Suurendavad väljaheite mahtu, tänu millele käib kõht kergelt ja korrapäraselt läbi.

Kust kiudaineid leida?

Kiudaineid leidub ainult taimses toidus. Liha- ja piimatoodetes kiudaineid ei ole. Siin on üks hea spikker, mis näitab, kus on kõige rohkem kiudaineid.

Kust veel kiudaineid saab?

Kui siiski ainult toidust ei õnnestu piisavalt kiudaineid kätte saada, siis on võimalik ka toidulisandina kiudaineid juurde võtta. Pikaajaliste mikrobioomi uuringute põhjal on välja töötatud ka tasakaalustatud Elsavie kiudainesegud, mida saab mugavalt igapäevaselt oma toidule või joogile juurde lisada.

Mis juhtub, kui tarbid igapäevaselt liiga vähe kiudaineid?

Sinu jämesoole bakterite kooslus jääb nälga ja muutub muutub ajapikku ühekülgseks. 

Nagu kõik muud elusorganismid, proovivad ka bakterid iga hinnaga elus püsida ning kui neil pole süüa kiudaineid, hakkavad nad lagundama sinu jämesoolt seestpoolt kaitsvat limakihti, mistõttu võib aja jooksul välja kujuneda näiteks lekkiva soole sündroom, tekkida erinevad põletikud ja seeläbi nõrgeneda kogu immuunsüsteem.

Kuidas muuta oma olemasolevaid toitumisharjumusi? Jälle uus dieet?

Kuigi lühiajalised dieedid võivad tuua häid tulemusi, siis pikaajaliseks kasutamiseks need ei sobi ning tihti ollakse pärast dieeti tagasi samas kohas, kust alustati. 

Vajalik on mõtteviisi muutus. Et muutused oleks mõjuvad ja püsivad, peab nende saavutamisel valitsema kergus. Nii muutused toitumises kui ka muudes eluvaldkondades peaksid tulema samm-haaval ning jätkuma sisuliselt elu lõpuni. 

Elsavie Tervisekiirendi

Et aidata inimestel neid muutusi edukalt ellu viia, oleme kokku pannud 11-nädalase Tervisekiirendi programmi, mille jooksul analüüsitakse osalejate mikrobioomi ja verenäitajaid ning tehakse personaalseid soovitusi toitumise- ja elustiilimuudatusteks.

Lisaks sellele aidatakse osalejal luua igapäevaseid väikeseid harjumusi, mida ühekaupa juurutama hakata. Kogu teekonnal on abiks Elsavie tiim ja osalejate kogukond, kes üksteist toetavad ja inspireerivad õigel teel püsima.

Oleme näinud, et see lähenemine töötab ning eelmises Tervisekiirendis osalejad said sellest palju abi. Nende lugusid saab lugeda meie blogist.

Tutvu Tervisekiirendi programmiga siin: https://elsavie.com/et/tervisekiirendi

või broneeri kohe endale aeg privaatseks telefonikõneks, et aru saada, kas programm saab sulle abiks olla: https://calendly.com/tervisekiirendi/kandideerimine 

Reading Time: 4 minutes

Sinu päev koosneb suurest hulgast harjumustest.

Näiteks ärkad sa oma tüüpilisel nädalal ikka enam-vähem samal ajal, sõidad tööle sama teed pidi, ostad toidupoest samu asju ja nii see eluke aastast-aastasse veereb.

Kuid pidevalt samu tegevusi tehes saad ka samu tulemusi ja nõnda on kerge kimpu jääda harjumustega mis sind enam ei teeni või lausa kahjustavad (nt suitsetamine, rämpstoidu söömine, pidev istumine jmt).

Kuidas luua uusi häid harjumusi, mis ka püsima jäävad?

7-sammuline juhend jätkusuutliku harjumuse loomiseks

Kui oled jõudnud sisemisele veendumusele, et midagi on tarvis muuta ning sa vajad oma ellu uut ja toetavat harjumust, siis järgnev juhend on sinule.

📌 Leia endale rahulik koht, varu pastakas ja paber ning kirjuta läbi need 7 sammu.

1. Sõnasta võimalikult täpselt, millist harjumust soovid luua

Enamasti on peas mõtted pilla-palla laiali ja neis puudub piisav konkreetsus.

Seepärast on oluline oma soov täpselt ja lühidalt sõnastada, sest nii muutub mõttealge konkreetseks ning sellega on võimalik midagi peale hakata.

Jälgi kirja pannes, et soovitud harjumus oleks:

• lühidalt ja täpselt sõnastatud;
• korratav;
• igapäevaselt tehtav.

Näide. Teen iga päev 30-minutilise jalutuskäigu.

2. Pane kirja päästik

Seo uus harjumus olemasoleva rutiiniga, sest nii on seda lihtne oma ellu istutada.

Päästikuks on mõistlik valida mingi sinu igapäevane tegevus, mida juba automaatselt teed ja mis sobib loodava harjumusega loogiliselt kokku.

Ehk et uut harjumust teed alati enne või pärast päästikut. All näites on päästikuks lõunasöök.

Näide. Teen iga päev peale lõunasööki 30-minutilise jalutuskäigu.

3. Pane kirja tasu

Sul on vaja oma ajule õpetada, et uus harjumus on midagi meeldivat ja see on väärt tegemist. Enda tasustamine annab ajule mõnusignaali, mille abil see hakkab ajapikku uut harjumust ise ootama.

Saadav tasu peab vastama vähemalt ühele järgnevatest:

• koheselt kättesaadav;
• emotsionaalne (tunned positiivset emotsiooni);
• füüsiline (mingi ese);
• sotsiaalne (saan kellelegi oma saavutusest teada anda).

Näites on tasu nii koheselt kättesaadav (lihtne on võtta telefon ja sõnum saata), sotsiaalne (teatan sõbrale) kui ka emotsionaalne (tunnen saavutuse üle rõõmu ja võimendan seda sõbraga jagades).

Näide. Kui olen peale lõunasööki oma 30-minutilise jalutuskäigu ära teinud, saadan Messengeris endast sõbrale pildi, millel hõiskan rõõmust.

4. Pane kirja harjumuse kergemad versioonid

Päevad pole vennad ja seetõttu on oluline valmistada end ette ka olukordadeks, kus sa ei saa/jaksa/taha/suuda.

Oluline on teadvustada, et su eesmärk pole mitte perfektne olla, vaid treenida uut käitumist. Seepärast on suurepärane tulemus ükskõik millise harjumuse versiooni tegemine.

Põhiline on lihtsalt järjepidevalt teha ning proovida päevi mitte vahele jätta. Kui sul on harjumuse kergemad versioonid keerulisemateks päevadeks, oled suurema tõenäosusega järjepidev, sest pole äärmuslikku sundi alati maksimumi peale välja minna.

Kirjelda harjumust kolmes versioonis:

1. ideaalne olukord, kus teen harjumuse maksimaalsel kujul (sama, mis sa harjutuse teise sammu juures kirja panid);
2. kui ma täna päris nii ei suuda, siis teen vähemalt nii;
3. kui ma täna number kaks versiooni ka ei jõua, siis teen nii.

Näide.

1. Teen iga päev peale lõunasööki 30-minutilise jalutuskäigu.
2. Kui ma seda ei jõua, teen 10-minutilise jalutuskäigu.
3. Kui seda ka ei jõua, teen pärast sööki rahulikus tempos 10 kükki.

5. Pane kirja meeldetuletus

Meeldetuletus peab olema miski, mida sul on võimatu vältida.

Näiteks automaatne meeldetuletus telefoni/nutikella kalendris, märkmepaber arvuti ekraanil või palud sõbral/pereliikmel end kokkulepitud hetkel tegutsema nügida.

Näide. Et mul oleks meeles pärast lõunasööki jalutuskäik ära teha, panen endale lõunaks telefonisse meeldetuletuse ja palun sõbral mulle kirjutada, kui pole talle kokkulepitud ajaks Messengeris pilti saatnud.

6. Pane kirja alustamise ja lõpetamise kuupäev

Paljud inimesed on endaga väga karmid ja üritavad perfektsionistliku püüdlikkusega kohe äärmiselt tublid olla.

See aga kurnab ära nende tahtejõu ja peagi pole jaksu enam üldse harjumust treenida (tavaliselt on ca kahe nädalaga toss väljas).

Pane harjumuse treenimiseks endale tähtaeg ja võta seda kui üht toredat katsetust, mille abil elu paremaks muuta.

Luba endale, et annad katsetuse perioodil endast parima ning kui peale seda see harjumus üldse ei sobi või vajab mingi osa muutmist (nt avastad, et peale õhtusööki oleks veelgi toredam jalutama minna, sest siis saaks kaaslane ka tulla), on okei ka lõpetada või muudatusi teha.

Kui aga harjumus toimib sinu jaoks hästi, jätka samas vaimus!

Näide. Teen iga päev peale lõunasööki 30-minutilise jalutuskäigu. Alustan katseprojektiga 16. jaanuaril ja lõpetan selle 31. jaanuaril.

Lõpus hindan, kuidas mul läks ja kas midagi vajab muutmist.

On okei jätkata samamoodi, on okei teha muutusi ja on okei ka lõpetada. Põhiline on, et proovisin!

7. Pane kirja oma MIKS

Nagu eelmises punktis sai mainitud, siis enese perfektsionistlik sundimine on ummiktee, sest sunnipõhine tahtejõud saab kiiresti otsa ja sealt järgmine samm on juba enesesüüdistus ning meeleheide.

Tõeline motivatsioon tuleb sinu seest, sinu identiteedist!

Seepärast on oluline sõnastada enda jaoks MIKS sa seda harjumust treenid. Mis on see sisemine väestav uskumus, mis sind tegutsema paneb?

Täida lüngad ja kirjuta välja järgnev.

Iga päev, kohe kui _______ (päästik) juhtub, siis ma _______ (harjumus/tegu), sest mina olen selline inimene, kes _______ (sinu MIKS).

Näide. Iga päev, kohe kui lõunasöök on söödud (päästik), teen oma 30-minutilise jalutuskäigu (harjumus/tegu), sest mina olen selline inimene, kes väärtustab tervislikke eluviise ja soovib elada kaua tervena (sinu MIKS).

Kui sa pole varasemalt oma uskumustega tegelenud ning tunned, et jääd jänni, luba endale rohkem aega ja vasta kõigepealt kirjalikult küsimusele: „Miks ma seda harjumust juurutada tahan?“.

Kuidas kindlalt õnnestuda?

Alati juuruta üht harjumust korraga!

Võttes korraga ette liiga palju uusi muudatusi, võib väga kiirelt tekkida tunne, et sa ei saa hakkama. Ja kui juba ühe harjumusega viltu hakkab kiskuma, tõmbab enesekriitika ja pahameel sind ka teiste treenimise rajalt maha.

Jätkusuutlik on alustada rahulikult ning kui üks harjumus on saanud sinu elu osaks, võta soovi korral juurde järgmine.

Heade harjumuste loomine on maraton, mitte sprint, seega – kiiret pole kuhugi ning on täiesti okei liikuda enda valitud tempos.

Tulemuslikku harjumuste harjutamist! 🙂

Reading Time: 3 minutes

35-aastane Alvar Räägel on tõeline high-achiever – endine tippsõudja ja praegune edukas ettevõtja, kes enda sõnutsi elab hetkel üsna stressivaba elu ning tegeleb oma füüsilise ja vaimse tervisega rohkem, kui kunagi varem.

Elsavie Tervisekiirendis osalemine oli üks osa tema enesearengu teekonnast, mis andis talle juurde uusi taipamisi toitumise kohta ning head tööriistad uute harjumuste seadmiseks.

Alvar, mis ajendas sind Elsavie Tervisekiirendiga liituma?

Olen 35-aastane mees, aga mul ei ole veel lapsi ja pere nagu enamikel minu eakaaslastel. Seetõttu tunnen, et pean enda eest rohkem hoolt kandma, et saaksin oma tulevaste lastega tegelemiseks ka 50-aastaselt sama heas vormis olla, kui minu eakaaslased 40-selt.

Ootasin, et tervisekiirendist saan häid nõuandeid ja nippe just toitumise kohta. Kuna üksi kodus elades ma põhimõtteliselt kunagi süüa ei teinud, siis lootsin saada nõu, milliseid toite poest või restoranist valida, et teha lihtsamalt targemaid toitumisotsuseid. 

Kas Tervisekiirendi andis sulle lihtsaid lahendusi?

Tervisekiirendi andis mulle pigem tõuke õiges suunas, kuidas toituda. Sain aru, et lihtsaid lahendusi ei ole, pigem tuleb teha muudatusi enda mõtteviisis.

Meil kõigil on omad tõekspidamised ja mustrid, mis takistavad meil elus kiirelt muudatusi tegemast. Teeme ka toitumises ikka neid samu valikuid, nagu alati oleme teinud.

See on põnev, kuidas näiteks kiirendist saadud uus info vaikselt neid dogmasid muudab, kuni lõpuks jõuab kohale taipamine, et näiteks tõesti, liha polegi vaja nii palju süüa. Või see, et kõhus ei peagi pärast sööki mitu tundi raske tunne olema. Saab ka teistmoodi.

Milline oli sinu eluviis enne Tervisekiirendit?

Minu eluviis oli ja on hetkel üsna stressivaba. Saan ise valida, millega tegelen, kui palju teen tööd ning kui palju puhkan või enesearenguga tegelen.

Tervise peale ma otseselt varem ei mõelnud. Olen kogu elu trenni teinud, aga tunnen, et hetkel on treeningu fookus teine. Näiteks varasemalt käisin jõusaalis pigem selle eesmärgiga, et näha hea välja või saada lihtsalt vajalikku dopamiinilaksu. Praegu aga teen trenni rohkem tunde järgi, et kui palju ja millised harjutused parasjagu kehale sobivad.

Ka toitumise puhul oskan nüüd öelda, et mu keha tundlikkus oli väga madal. Sõin palju rafineeritud toitu, lõuna ajal käisin bistroodes lõunapakkumisi söömas ning mingil ajal tarbisin ka meeletult palju kohvi. Olin harjunud, et peale sööki on raske olla, see oli alati nii olnud.

Ma tahtsin küll süüa tervislikumalt, aga ma ei tahtnud selle jaoks vaeva näha. Elus oli koguaeg midagi olulisemat teha – tööd või trenni keegi teine sinu eest ära ei tee, aga toitu sai ju “tellida”. 

Kuidas sinu toitumine ja elustiil on pärast Tervisekiirendit muutunud?

Analüüsidest selgus, et minu mikrobioom on pigem ühekülgne ning peaksin sööma rohkem kiudaineid ja hapendatud toite, mida olen püüdnud ka teha.

Lisaks söön nüüd regulaarsemalt, aeglasemalt ja väiksemaid portse. Proovin vältida ülesöömist ning lõunat söön kohtades, kus seda värskelt valmistatakse, mitte üles ei soojendata.

Tunnen, et ka minu keha tundlikkus on kasvanud ning saan nüüd paremini aru, kuidas mingi toit minu kehale mõjub. Teen ka kodus rohkem süüa ning tarbin Elsavie kiudainesegusid, mis on aidanud seedimist korras hoida. 

Mulle väga meeldis ka Priit Lumi harjumuste loomise seminar. Pean siiani hästi kinni esimeses loengus seatud harjumusest – teen alati hommikul tööd alustades esimesena ära midagi, millest on järgmise 10-aasta perspektiivis kõige suurem kasu. 

Mida soovitaksid järgmistele Tervisekiirendis osalejatele?

Kuna kiirendi seminarid ja arutelud toimuvad igal nädalal kindlatel aegadel, siis soovitan enne liitumist kindlasti üle vaadata, kas need ajad sobivad sulle. Samuti, kas hetkel on just õige aeg sinu elus selle programmiga liitumiseks ehk jagub aega ja motivatsiooni kõike kaasa teha.

Usun, et sellest programmist on kasu kõigile, kes soovivad rohkem oma toitumise ja tervisega tegeleda.

👉 Järgmisesse Tervisekiirendisse kandideerimine on alanud!

Reading Time: 3 minutes

Kahe lapse ema Sandra Laas on noor ja sihikindel naine, kes on viimase 3 aasta jooksul proovinud ära pea kõik laiemalt levinud dieediprogrammid ning seda edukalt, sest nende aastate jooksul on ta suutnud alla võtta üle 40 kg.

Kuid alles 2021 aasta sügisel Elsavie Tervisekiirendis osaledes mõistis ta, et toitumine ei mõjuta mitte ainult kaalunumbrit, vaid sellel on palju laiem roll hea tervise ja mõnusa enesetunde tagamisel.

Kuidas Sandra selle olulise taipamiseni jõudis ja milline on tema lugu, seda loe järgnevast intervjuust.

Sandra, kui palju sa enne Tervisekiirendis osalemist üldse igapäevaselt tervisele mõtlesid?

Kuna olen olnud kogu elu hea tervise juures, siis tegelikult ei mõelnudki ma teadlikult tervisele. Kui tundsin, et kuskilt valutab, võtsin rohtu ja ei analüüsinud pikemalt, et millest see tulla võib. Suhtusin ka põlgavalt kõikidesse vitamiinidesse ja toidulisanditesse, tundus, et minul küll neid vaja ei lähe. Arvasin, et kui söön kõike, siis sellest piisab.

Tegelikult olid mul aga lapsepõlvest kaasa tulnud klassikalised eestlase toitumisharjumused: kaste-kartul-liha, palju rasvas praetud toite ning vähe värsket ja rohelist.

Kui mõtlema hakata, siis oli sellel ajal ka mu suhtumine selline, et elan vaid korra ja võin süüa, mida tahan. Lõpuks kaalusin 120 kilogrammi, kuid mind ennast see tegelikult ei häirinud. 

Kuni sattusin sellisesse töökollektiivi, kus olid minu silmis normaalkaalus naised, kes aga väga hoolikalt oma toitumist jälgisid ja paari-kolme kilo pärast imedieete pidasid.

Kuidas see sind mõjutas?

Mul tekkis tunne, et tahaksin neile näidata, et mina saan ka hakkama! Ja saingi – jälgisin täpselt, mida mingi dieedi toitumiskava lubas süüa ning keelasin endale kategooriliselt kõike, mida ei lubanud. Ja kuniks kava jälgisin, kaal ka langes.

Iga kord, kui järjekordne dieet läbi sai, olin taas augus, kuna kaal hakkas uuesti tõusma ning sealt välja sain ainult järgmise dieediga. Nii proovisin läbi vähemalt 5-6 dieeti, kuni lõpuks valitses minu peas täielik segadus, sest see, mida üks dieet peab kõige paremaks, seda teine keelab täielikult. 

Ka meediast kaalulangetuse kohta infot otsides leidsin väga palju vastuolulisi väiteid selle kohta, mis on kasulik ja mis mitte. Ma ei teadnud enam, mida toidupoest osta, sest iga toote kohta tiksus peas mõni argument, miks see ei ole mulle hea.

Miks otsustasid liituda Elsavie Tervisekiirendiga?

Kaalusin liitumist mitu nädalat, kuna tegu oli minu jaoks üsna suure väljaminekuga. Arutasin lähedastega ning lõpuks mõistsin, et teen seda ju ainult enda heaks, mitte kellelegi teisele. 

Teadsin, et mul on vaja saada selgust, kuidas oma peaga mõeldes õigesti toituda, kuidas enda keha kuulata ning toitumist ja käitumist analüüsida, et õigeid valikuid teha. Seega see oli investeering endasse ja enda teadmistesse. 

Suureks argumendiks olid minu jaoks ka mikrobioomi test ja vereanalüüsid, mis näitasid ära minu toitumise ja elustiili tegelikud tulemused.

Kuidas need analüüside tulemused sind mõjutasid?

Kõige suurem vaatenurga muutus toimus just toitumisterapeut Katri Merisaluga mikrobioomi tulemustest rääkides. Sain teada, et minu mikrobioomi tüübiga inimestel ongi raske kaalust alla võtta. See tõi esile justkui mingi vabanemise ja mõistsin, et elu ei pea koosnema ainult söömisest ja keelamisest.

Sain aru, et see ei ole minu süü, et ma võtan kergemini kaalus juurde, kui mõni teine inimene. Samas rääkis Katri, kuidas teha enda jaoks paremaid valikuid. Sain häid nõuandeid ja mõtteid, kuidas edaspidi enda ja oma pere toidulauda järk-järgult paremaks muuta. Nüüd püüame tarbida vähem liha, läätsed on nüüd ühed mu lemmikud ning isegi pajaroad olen enda jaoks meeldivaks teinud.

Samuti sain teada, et minu mikrobioomis on väga vähe piimhappebaktereid, mille arvukust püüan tõsta hapendatud piimatoodete ja värske hapukapsa söömisega. Tarbin nüüd juurde ka D-vitamiini ja püüan süüa rohkem rauarikkaid toite, sest need näitajad olid minu proovides madalavõitu.

Tervisekiirendi katab üsna paljusid terviseteemasid ning lisaks on seal ka grupiarutelud ning individuaalsed konsultatsioonid – mida neist pidasid enda jaoks kõige väärtuslikumaks?

See programm oli minu jaoks paljude muutuste algataja ning ahmisin sisse iga infokillu, mida sealt sain. Pea kõik teemad olid minu jaoks vajalikud või tuletasid meelde, et oleks vaja mõnes valdkonnas lisaks teadmistele ka päriselt tegutseda.

Huvitav on see, et ootasin alguses, et liitun toitumise programmiga, kuid minu jaoks kujunes see rohkem enesearengu programmiks.

Tänu coachingutele ja grupiaruteludele ning kõikidele nendele üksteist täiendavatele teemadele ja jutuajamisele, jõudsin arusaamisele, et olen varasemalt ennast ja oma arvamust maha surunud ning teiste vajadused enda omadest ettepoole seadnud.

Täna tegelengi rohkem enda vaimse tervisega ning olen ka tööelus juba ennast rohkem kehtestama hakanud.

Kellel soovitaksid Elsavie Tervisekiirendis osaleda?

Minu enda näitel soovitaksin programmi inimestele, kes tunnevad, et nad on oma tervise ja toitumise osas segaduses, infost üleküllastunud ning alles otsivad ennast või uut vaatenurka oma elule ja tervisele.

Samuti soovitan võtta programmist viimast ning kõigis tegevustes aktiivselt osaleda. Minul jäi üks grupiarutelu vahele ning sellest oli väga kahju. 

Mis oli suurim taipamine, mis Tervisekiirendi sulle andis?

Minu jaoks oli eelkõige suurim taipamine see, et mina olen tähtis ja võin mõelda oma peaga, mis mulle kõige parem on.

Samuti oskan nüüd paremini kuulata oma keha ning aru saada, mis mulle sobib ja mis mitte. Mulle meeldis ka see, et programmil ei olnud mingit survestavat lõppeesmärki (nt kaalunumber), vaid kogu protsess oli teekond, mis nüüd iseseisvalt ja teadlikumalt jätkub.

👉 Järgmisesse Tervisekiirendisse kandideerimine on alanud!

Reading Time: 4 minutes

37-aastane Taavi Lindmaa* on ettevõtja, abikaasa ja kahe väikese poisi isa. Ta on olnud aktiivne nii hektilises IT ja start-up valdkonnas kui ka vajadusel võtnud aja maha mõlema lapsega isapuhkusel olles. 

Just väikelaste rütmis elades said nad abikaasa Katrinaga aru, et pidev väsimus, magamatus ja “oma aja” vähesus on hakanud jätma jälge ka nende energiatasemele ning nad hakkasid otsima lahendusi, kuidas olukorraga paremini toime tulla.

Nad otsustasid koos osaleda Elsavie tervisekiirendi programmis, mis aitas neil korrastada nii oma menüüd kui ka luua uusi häid harjumusi oma tervise heaks.

Milline oli teie kodune elustiil enne Tervisekiirendiga liitumist?

Oleme mõlemad aktiivsed inimesed, kelle elus on hetkel esikohal pere, millele järgneb töö ja karjäär. Olen ka maast madalast sporti teinud ning ka praegu pean liikumist oma elus ja tervise hoidmisel oluliseks.

Minu päev on korda läinud, kui ma ei ole autot kasutanud, vaid suutnud jala, rattaga või talvel kelguga lapse lasteaeda viia ja oma päevased toimetused ära tehtud. Tööalaselt meeldib mulle teha kohtumisi jalutades. Seega liikumisega on kõik hästi.

Küll aga leidus meie menüüs enne kiirendit oluliselt rohkem magusat, kohvi, saiakesi ja valgest jahust tooteid. Kindlasti lugesime ka oluliselt vähem silte toitudel, mida koju tõime. Usaldasime kodumaiseid tooraineid ja tootjaid, kuid kahjuks on palju infot peidetud peenkirja taha. On arusaamatu, et ühel tootjal võib olla hea ja halb valik peaaegu sama hinnaga.

Üks oluline asi, millest veel puudust tundsime, oli aeg iseendale ja meile kahekesi. Seega ajaplaneerimine oli miski, milles otsisime omale sobivat lahendust.

Kui palju Sa üldse tervise peale mõtled ning mida oma tervise heaks teadlikult teed?

Võtsin sel kevadel eesmärgiks iga päev liikumise ning olen edukalt teinud järjest pea 300 päeva igal hommikul vähemalt 7-minutilise trenni. Samuti olen ära jätnud kohvi joomise. 

Tervisekiirendis võtsin omaks uued harjumused – igapäevane külm dušš, keerasin telefonis kinni kõik notificationid ja vähendasin sotsiaalmeedia kasutamist – kustutasin näiteks Facebooki rakenduse telefonist, et see ei segaks minu keskendumist olulisematele tegevustele.

Tervisenäitajaid olen varem vajadusel mõõtnud perearsti juures, kui mul on olnud mingeid kaebusi, aga niisama kontrollis käin pigem harva. Käin ka 3-4 korda aastas verd andmas, sealt saan ka vähemalt teada oma hemoglobiini näidu ning loodan, et mulle teatatakse ka, kui millegi pärast mu veri neile ei sobi.

Miks otsustasite mõlemad abikaasaga liituda Tervisekiirendiga?

Tänu meie väikestele lastele oli meie elus periood, kui tundsime end tihti väsinuna, vaevas energiapuudus ja tundsime, et peame midagi oma elus muutma. 

Veidi peale seda, kui minu abikaasa Katrina oli just läbi lugenud raamatu “Minu võluv soolestik” ja olime leidnud veel teise kasuliku raamatu “High Performance Habits”, kuulsin sõber Allar Rajalt hea võimaluse kohta osaleda Elsavie Tervisekiirendi pilootprogrammis. 

Jutt mikrobioomist, toitumisest, terviseanalüüsidest ja muust tuli sel hetkel meie jaoks täpselt õigel ajal, kui olime ka ise rohkem nende teemade kohta uurinud ning otsustasime sellest võimalusest kinni võtta. Mulle on alati meeldinud olla üks varajastest toodete testijatest ning oma tagasisidega hoogu anda start-up tüüpi ettevõtmistele.

Millised ootused sul Tervisekiirendile olid?

Kõige rohkem ilmselt ootasin mikrobioomi- ja vereanalüüse ja nendest tulenevaid soovitusi. Kui varasemalt olen terviseanalüüse andnud, siis need on üldiselt korras olnud, kuid ma ei ole saanud mingeid soovitusi edaspidiseks, kuidas neid ka korras hoida.

Töötoad ja coaching andsid mulle väga laiapõhjalised teadmised toitumisest, une tähtsusest, eneseanalüüsimise õppimisest, tänulikkusest, ning ka näiteks sellest, kuidas silmi hoida pimedas töötades 

Oluline oli ka teadmine, kuidas teha muutusi nii, et need ka juhtuks – tuleb üks eesmärk korraga seada ning kui mingi harjumus on kinnistunud, siis järjest panuseid tõsta.

Süvitsi tahan tänu kiirendile edaspidi uurida mindfulnessi ja hingamise teemade kohta, kuidas igas olukorras olla 100% keskendunud ja kohal.

Milline osa Tervisekiirendist osutus sinu jaoks kõige väärtuslikumaks?

Kõige tähenduslikum minu jaoks oli taipamine, et igal inimesel on justkui oma tervisepank, kuhu tuleb iga päev investeerida. Mulle jõudis hästi kohale, et ma tõesti pean iga päev oma tervisesse panustama, et see pank mind ka vanemas eas saaks toetada.

Sellega haakus ka hästi teadmine, et minu mikrobioomis elavad heade bakterite kogukonnad vajavad samuti iga päev õiget toitu, et nad välja ei sureks ja minu keha toetada saaksid.

Toitumisterapeut Katri Merisalu konsultatsioon oli samuti väga silmiavav. Katrilt saime hea selgituse oma terviseanalüüside kohta ning palju praktilisi soovitusi, kuidas oma igapäevast menüüd täiendada.

Mind väga kõnetas ka mitmetest kohtumistest läbi käinud põhimõte, et kõiki muutuseid peaks läbi viima väikeste sammudega, 1% päevas, mitte püüdma muuta kõike ja kohe. Püüan seda rakendada ka oma igapäeva elus ja ajaplaneerimises, et iga päev veidi paremaks saada.

Millistel inimestel soovitaksid Tervisekiirendis osaleda?

Näen enda ümber palju samade väljakutsetega inimesi – edukad pere- ja tööinimesed, kellel on alati kiire ning ei jätku aega iseenda ja oma tervise heaks. Autoga käiakse küll igal aastal hoolduses, kuid iseendale tehakse ülevaatus alles siis, kui midagi “katki” läheb.

Tervisekiirendi on hea võimalus pühenduda paar korda nädalas nii eneseanalüüsile, et kuidas mul mingites tervisevaldkondades läheb kui ka saada häid nõuandeid, et ennast maksimaalselt realiseerida.

Et programmist maksimumi saada, soovitan kindlasti ka enne vastava nädala teemat enda jaoks läbi mõelda, millised on sinu väljakutsed või küsimused seoses antud teemaga ning siis saab juba veel rohkem kohtumisel “kohal” olla.

* Taavi otsustas pärast Tervisekiirendi läbimist ka Elsavie ettevõttesse tööle asuda ning tegeleb täna Elsavie Tervisekonto arendusega.

👉 Järgmisesse Tervisekiirendisse kandideerimine on alanud!

Foto: Laura Rohtlaan

Reading Time: 3 minutes

Pärnust pärit väikelaste ema Sondra Lahesaare osales Elsavie Tervisekiirendis sõbranna soovitusel. Tema eesmärgiks oli saada paika oma kaootiline päevarutiin, parandada toitumist ning saada jagu pidevast magusaisust.

Sondra õppis kiirendi käigus, et hoolimata programmi nimest, kiireid lahendusi hea tervise hoidmisel ei ole. Täna oskab ta enda keha paremini kuulata ja enda vajadustest aru saada ning andestab endale kergemini, kui alati ei õnnestu häid harjumusi hoida. 

Siiski on ta suutnud tublisti oma kiirendi jooksul loodud väikesi harjumusi järgida ning märkamatult selle käigus ka kaalu alandada.

Sondra, kui palju sa varasemalt tervise peale mõtlesid?

Ma arvasin, et olen üsna tervislik inimene – tegin vahel trenni, sõin puuvilju, püüdsin magusa söömist piirata ja olin harva haige. Aga enamasti olid need tegevused süsteemitud ja automaatsed, ma ei mõelnud ega teinud midagi teadlikult oma tervise heaks.

Ma ka ei otsinud teadlikult infot tervise kohta. Vahel kuulsin sõpradelt soovitusi või lugesin meediast, kuidas mõni asi või tegevus on kasulik või kahjulik, aga ega mul ei ole olnud varem aega ega ka vajadust sellistele teemadele mõelda.

Miks otsustasid Elsavie Tervisekiirendiga liituda?

Ühel hetkel tundsin, et minu elukorralduses tekkis justkui ummik. Väikelastega kodus olles on elu paras kaos. Mul ei olnud head päevarütmi – sõin, millal juhtus ja mis parasjagu olemas oli, pärast söömist oli tihti raske olla ning käsi haaras liiga tihti magusa järele, kui elu pingelisemaks läks.

Sõbranna rääkis mulle Tervisekiirendist ning otsustasin osa võtta. Lootsin kiirendist saada kätte suuna, kuidas oma elu tervislikumaks muuta. Igatsesin kindlamat päevarutiini, paremaid teadmisi toitumise kohta ning lootsin ka ehk veidi kaalu langetada ning naha jumet parandada.

Mulle pakkusid huvi ka kiirendis tehtavad analüüsid ja nende tulemused ning ka coaching tundus huvitav, sest ma ei olnud sellega varem kokku puutunud.

Mida said mikrobioomi testist ja vereanalüüsist teada?

Toitumisterapeut Katri Merisalu aitas hästi analüüside tulemusi lahti seletada. Kohe esimesena tekitas mulle muret üldine kõhutervise näitaja, mis oli keskmisest madalam. Aga suurim ohumärk oli põletikku tekitavate bakterite suur osakaal, mis andis peamise tõuke selleks, et peaksin päriselt oma toitumises ja elus muudatusi tegema.

Milliseid muudatusi sa kiirendi jooksul ette võtsid?

Esiteks lõin endale uued harjumused. Kuna vee joomine kippus mul varem tihti ununema, tekitasin omale harjumuse igal hommikul juua vett koos Elsavie kiudaineseguga. Valasin täis ka veekannu, et teaksin selle koguse vett päeva jooksul ära juua.

Teiseks harjumuseks valisin enda liigutamise vähemalt 30 minutit päevas. Alguses oli paras pingutus iga päev ennast selleks sundida, aga nüüd justkui keha ise küsib ja annab märku, et liigutada on vaja.

Enda keha kuulamine on samuti üks oluline oskus, mis minul paranes. Ma ei pannud näiteks varem tähele, et mul hakkab kurk kuivama, kui ma pole ammu vett joonud ning nüüd tõesti keha justkui küsib, et ma ennast rohkem liigutaksin.

Toitumise osas vaatasime perega üle oma külmiku sisu. Püüame rohkem süüa taimset toitu ning loeme ka silte toidu pakenditel – näiteks Fuudishi sotsiaalmeedia lehed on olnud heaks abiks puhtamate toitude leidmisel.

Kuidas oled suutnud loodud harjumusi edasi hoida?

Eks ikka on pingelisemaid aegu, kui kõike ei jõua ning siis lööb ka magusaisu taas rohkem välja. Aga täna on mul rohkem motivatsiooni taas oma harjumuste juurde tagasi pöörduda.

Arvan, et see tuleneb sellest, et sain aru, et kõiki neid toitumise ja harjumuste rutiine täites on mul tõesti parem ja kergem olla. Kui söön korralikult ja rohkem kiudainerikkaid toite, on ka magusaisu väiksem ja energiat rohkem. Kui liigutan ennast regulaarselt on samuti enesetunne parem.

Kõik see motiveerib ennast taas kokku võtma ja õigesse suunda tagasi pöörama.

Kuidas sa tunned, et eneseanalüüs ja coaching sind aitas?

Coaching oli minu jaoks täiesti uus kogemus, aga see pani mind veidi rohkem enda sisse vaatama ja analüüsima. Coach Priit Lumi aitas oskuslikult suunata mul eesmärke püstitada ning samas tundsin ka positiivset vastutust tema ees, et ma ikka järjepidevalt oma eesmärkide poole liiguksin. 

Samuti mõtestasin enda jaoks mitmed asjad ümber. Sain aru, et pole hullu, kui mõnikord kukun “reelt” maha, vahel ongi kehale ja vaimule puhkust vaja ning homme saan ju uuesti alustada. Pole vaja ennast piitsutada, vaid piisab, kui teha väikesi muudatusi iga päev – peagi hakkavad tulema ka tulemused.

Näiteks võtsin nagu muuseas 5 kilo alla, tänu sellele, et olin loonud oma rutiini, söönud regulaarsemalt ja rohkem taimset toitu ning vähem tundnud süütunnet, kui midagi jäi tegemata.

Millistele inimestele Tervisekiirendi sobib?

Tervisekiirendis tasub osaleda siis, kui oled endas kindel, et oled valmis selle teekonna 100% kaasa tegema. Sul peaks olema teatav huvi terviseteemade vastu ning ka soov või eesmärk midagi oma elus parandada. 

Kiirendist endast ei tasu oodata kiireid lahendusi. Kõik võtab aega ja sõltub sinust endast. Ütlen endale ka täna “Rahu!”, kõik ei tule nii kiiresti. Aga kui iga päev natuke paremini teed, tulevad ka väikesed võidud ja suuremad tulemused.

👉 Järgmisesse Tervisekiirendisse registreerumine on alanud!

Reading Time: 2 minutes

Kas teadsid, et inimene on võimeline ühe söögikorraga sisse vohmima kolme päeva kalorinormi?

Päris pöörane, aga jõulusöömingute puhul tihti täiesti tavapärane tegevus.

Ilmselt on sinulegi tuttav see ülesöömise tunne, mis just jõululauast tõustes end kõhus raskustundena ilmutab („Kes selle kivi sinna pani?!“).

Trauma kõhubakteritele

Ülesöömine tekitab trauma sinu kõhubakteritele.

Kui ühe korraga satub nende teele liiga palju toitu, ei suuda nad seda enam lagundada.

Selle tulemusena püsib toidumass seedekulglas kauem, kogu süsteemi toimimine ja keha ainevahetus saab häiritud ja võib tekkida kõhukinnisus.

Kui sinna lisada veel suurem kogus alkoholi, jääb seedimine üldse seisma, sest keha hakkab tegelema alkoholi lagundamisega.

Ehk siis, see ei ole üldse ilus, mida sa oma kehale sellise ülesöömisega teha võid.

🎅 Kuidas olla oma kõhubakteritele ka jõulude ajal hea peremees?

#1 Planeeri lookas jõululaua asemel 3-käiguline menüü, nagu restoranis

Selle asemel, et istuda terve õhtu lookas laua taga ning muudkui süüa ja näksida, tekita sel aastal eriti pidulik meeleolu ning paku külalistele restoraniväärilist 3-käigulist läbimõeldud menüüd. 

Kõikide käikude peale võiks olla vähemalt 80% taimset ja kuni 20% loomset päritolu toitu. Portsjonid tee mõistlikud ning iga käigu vahele planeeri mõni aktiivne tegevus, mis vahepeal lauast püsti ajaks.

#2 Söö prae kõrvale värsket hapukapsast

Hapendatud toidud nagu värske hapukapsas, hapukurk või kimchi meeldivad sinu headele kõhubakteritele, kes aitavad rasvast toitu seedida.

👉 Meie lemmik-kimchit teeb Fermency. 
 

#3 Lõunasöök on ka oluline!

Kuigi õhtune jõululaud ootab, on regulaarne põhitoidukordade söömine kasulik sinu veresuhkru tasakaalule, hoiab ära näksimise ning aitab vältida suure näljatunde põhjustatud kugistamist.

#4 Liha alternatiivina paku valgurikkaid kaunvilju

Traditsiooniliste jõulutoitude juurde paku liha asemel näiteks mõnd rooga toitaineterikastest kaunviljadest: aedoad, läätsed, kikerhernehummus, rohelised herned, kõik need sobivad hästi ka jõululauale.

#5 Mida rohkem erinevaid kiudaineid, seda parem

Sinu kõhus elab miljardeid baktereid, kellel on erinevad isud, nagu sinulgi. Paku oma headele bakteritele võimalikult palju ja erinevaid täistera-, juur-, köögi- ja puuvilju ning marju, pähkleid ja seemneid.

#6 Naudi kaunist talveilma ning head seltskonda

Kui sina oled aktiivne, on ka sinu soolestik aktiivne!

Aita oma seedesüsteemi sellega, et tõused vahepeal jõululauast püsti ja liigutad end.

Näiteks käi perega enne magustoidu söömist õues 30 min jalutamas või kui soovid toas olla, siis ühine tants või seltskonnamäng aitab ka aktiivne olemisele kaasa.

Kergeid jõule! 😊

Reading Time: < 1 minute

Hapendamist on kasutatud toidu säilitamiseks juba kaua-kaua.

Kuid miks süüa hapendatud toite tänapäeval, kui toitu aitab säilitada külmkapp?

4 väärt põhjust hapendatud toitude söömiseks

Hapendatud ehk kääritatud ehk fermenteeritud toitudel on oluline mõju ka sinu tervisele.

1.

Hapendatud toidud sisaldavad mitmesuguseid probiootilisi tüvesid, seedeensüüme, oomega-3 rasvhappeid ja erinevaid B-grupi vitamiine.

Kääritatud toidus olevad probiootilised bakterid täidavad organismis tähtsat rolli, tasakaalustades ja rikastades sinu mikrobioomi. Tasakaalus mikrobioom aga tagab tugeva immuunsüsteemi ja kaitseb sind haiguste eest.

2.

Hapendatud toidud on ka head abimehed kehast mürkide väljaviimisel, ennetades nõnda kasvajate tekkimise riski.

3.

Veel on avastatud, et hapendatud toitudest on kasu isegi laktoositalumatuse, põletiku, akne ja mõnede nahahaiguste leevendamisel.

4.

Samuti on täheldatud, et hapendatud toidud pärsivad mitmeid autoimmuunhaigusi ja pärmseene üleliigset vohamist.

Milliseid hapendatud toite süüa?

Kui hapendatud toitude puhul meenuvad sulle esimesena tõenäoliselt hapukapsas ja hapukurk, keefir ning hapupiim, siis hapendada saab tegelikult paljusid erinevaid toite.

Probiootilisteks toitudeks loetakse veel näiteks:

• hapendatud seeni;
• erinevaid hapendatud köögivilju 🥕🧄 🧅🥬 🥒 🍅 ;
• oliive soolvees;
• kimchit;
• kombuchat (madala suhkrusisaldusega ja pastöriseerimata);
• misopastat;
• sojakastet;
• tempehit.

Kui palju peaks hapendatud toite sööma?

Hapendatud toitude söömine tuleb kasuks iga päev, sest head bakterid ei jää sinu soolestikku püsivalt elama, kuid su organism saab kasu juba sellest, kui need bakterid läbivad regulaarselt seedeelundkonda.

Soovitame süüa vähemalt 1 supilusikatäie, või veel parem 3–4 supilusikatäit hapendatud toitu päevas, et kasulikke baktereid kogu aeg oma kõhus hoida.

Kuidas ise toite hapendada?

Hapendamine on tegelikult väga lihtne ning sellega saab hakkama igaüks.

Siit postitusest leiad alustamiseks toitumisterapeut Katri Merisalu köögiviljade hapendamise retsepti.

Reading Time: 2 minutes

Kas lihtsad tegevused saavad tulemusi anda?

Jah, kuid oluline on regulaarsus ja pikk vaade.

Kui sa sööd siin soovitatud toiduaineid ja koguseid iga päev (7 päeva nädalas) ning teed seda aastast aastasse, võid päris kindel olla, et oled täis mõnusat energiat ja püsid terve.

Mõtle korra nii.

Kui sa sööd 3 korda päevas, siis su aastane toidukordade arv on 3 x 365 = 1096 einet. Sinna lisanduvad veel vahepalad ja muud snäkid.

Enda tervise toetamisel loeb iga amps ning võtmeks on järjepidevus!

Ampsa endale tervist nende kolme lihtsa nipiga.

1. Söö ohtralt juurikaid

Süües piisavalt taimset toitu, saad kätte kõik olulised toitained, vitamiinid, mineraalid ja antioksüdandid, mida sinu keha ja vaim terve olemiseks vajavad. Taimedes leiduvad kiudained rõõmustavad ka sinu mikrobioomi ehk kõhubaktereid.

Täiskasvanud inimene peaks iga päev sööma vähemalt 3 portsjonit erinevaid köögivilju.

1 portsjon = 1 sinu peotäis (u 100 g).

Soovid olla eriti eeskujulik?

💪 Ideaalne kogus on 7 erinevat juur- või köögivilja portsu/peotäit päevas.

Lisa oma menüüsse (ja poenimekirja): brokolit, kapsaid, igat värvi paprikaid, spinatit, lehtkapsast, porgandeid, kõrvitsat, fenkolit, kaalikat, peeti, brüsseli kapsaid, baklažaani, sparglit, rohelist ja punast sibulat, küüslauku.

😎 Pro tip: söö pooled köögiviljad küpsetatuna ja pooled toorelt, nii saad kätte võimalikult palju erinevaid toitaineid.

Kehale ja immuunsusele vajalikke kiudaineid saad ka oma toidule lisada Elsavie kiudainesegu kasutades.

Muide, meie roheline kiudainesegu Feel Good Inside valiti 2022. aastal Tervis Plussi parimate immuunsust toetavate tervisetoodete hulka.

2. Söö iga päev puuvilju ja marju

Igapäevane puuviljade ja marjade söömine annab sinu kehale samuti energiat, kiudaineid, antioksüdante, vitamiine ja mineraale.

Nii puuvilju kui ka marju söö 1 peotäis päevas.

Need C-vitamiinist pakatavad marjad ja puuviljad toetavad eriti hästi immuunsust: metsmustikad, jõhvikad, vaarikad, maasikad, sõstrad, pohlad, astelpajumarjad, granaatõun, mango, apelsin, kiivi, greip, õun, granadill, banaan.

3. Söö rohkem pähkleid ja seemneid

Nii pähklite kui ka seemnete söömine aitab sul täis saada vajaliku päevase valgu- ja heade rasvade koguse.

Samuti on mõlemad su tervisele kasulikud ka selle poolest, et sisaldavad toitaineid, mis mängivad olulist rolli haiguste ennetamisel ja ka vanemas eas tervena püsimisel.

Kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, seedermänni seemned, tšiiaseemned, parapähklid, india pähklid, Kreeka pähklid, maapähklid, India pähklid ja muud on su headeks sõpradeks.

Mida sa veel oma tervise toetamiseks ära saad teha?

Lisaks saad enda tervist toetada nende viie tegevusega:

1. õpi, kuidas igapäevase stressiga toime tulla (uuri näiteks mindfulnessi ehk teadveloleku kohta või püüa leida endale uus hobi, millega stressi maandada);
2. maga piisavalt (püüa saada vähemalt 7–8 tundi und iga öö);
3. joo vähemalt 2 liitrit vett iga päev;
4. pese oma käsi;
5. külma ilmaga kanna kindaid, salli ja mütsi! 🥶

Reading Time: 2 minutes

Tõenäoliselt elad ka sina kiire tempoga elu.

Selle eluviisi varjupool on, et sa teed palju automaatseid valikuid.

Näiteks haarad toidupoes ilma pikemalt mõtlemata kogu aeg samade asjade järele, mis on küll maitsvad, aga üldse mitte su tervist toetavad.

Kuidas hakata teistmoodi toimima?

Siin on 6 lihtsat nippi, kuidas teha toitumises järk-järgult tervislikumaid valikuid.

Asenda paar korda nädalas lihatooted kaunviljadega

Kaunviljades on palju valku nagu lihatoodeteski, seega on need lihale heaks asenduseks ja täidavad hästi kõhtu.

Proovi näiteks:

• lisada hakkliha asemel kastmesse või supi sisse läätsesid;
• tee võileivakatteks või lisandiks endale meeldivate koostisosadega kikerherne hummust.
  
  Sulle ei maitse hummuses tahini ja vürtsköömned? Asenda need näiteks küüslaugu ja tomatiga.

Vali valgete saia- ja pastatoodete asemel täisteraviljatooted

Valge sai ja pasta sisaldavad väga vähe vajalikke toitaineid.

Vali nende asemel täisteratooted ning sinu kõhubakterid tänavad sind nendes olevate kiudainete eest.

Ka sinu kõht püsib tänu täisteratoodele kauem täis, tänu millele vähendad päeva jooksul näksimist ja hoiad oma energiataseme ühtlasena, mis võimaldab sul tulemuslikumalt tööd teha.

Söö värviliselt! 🌈

Värvilistes köögiviljades ja marjades on rohkelt erinevaid kiudaineid ja antioksüdante, mis aitavad ka talvisel ajal sinu keha vajalike vitamiinide ja toitainetega varustada.

Mida rohkem värve taldrikul, seda parem. Tee sellest endale väljakutse!

Lisa menüüsse hapendatud toite

Pett, keefir, jogurt, hapendatud värske kapsas, hapukurk, kimchi ja muud naturaalselt hapendatud toidud sisaldavad kõik kasulikke piimhappebaktereid.

Süües iga päev paar supilusikatäit hapukapsast ja juues klaasikese keefiri, polegi sul tõenäoliselt vaja apteegis müüdavaid probiootikume juurde võtta.

PS! Hapendatud toidud aitavad seedida ka rasvasemaid toite, seega on need kõiksugu tähtpäevade ja pühade eel ning ajal igati kasulikud lisandid.

Söö kasulikke rasvu

Määri või asemel leivale avokaadot ning lisa salatisse vähem juustu ja liha ning rohkem seemneid ja pähkleid.

Varu koju rohelises pudelis olevat kvaliteetset külmpressitud oliiviõli ning hoia seda valguse eest kapis, et selle parimad omadused säiliksid.

Hea nipp! Praadimisel või muude tavapäraselt õliste toitude tegemisel kasuta vähem õli või asenda see hoopis vee või köögiviljapuljongiga.

Kiiremal ajal täienda oma toite kiudaineseguga

Alati ei õnnestu toidust kõike vajalikku kätte saada.

Elsavie kiudainesegud on mõeldud täiendama sinu argimenüüd, et saaksid vajaliku koguse kiudaineid alati kätte. Loe rohkem kiudainesegude kohta sellel lingil klõpsates.